Sam Altman: Tehisintellektis oleme jõudnud „singulaarsuse“ hetkeni – intelligentne automatiseerimine annab progressile uue tähenduse – RUI ZHI
„Robotid ei pruugi veel meie tänavaid domineerida ja tehisintellekt pole meie pidev kaaslane, kuid oleme ületanud läve: süsteemid edestavad nüüd inimesi lugematutes ülesannetes, võimendades inimtootlikkust eksponentsiaalselt. Raske osa? Teadusliku kuristiku läbimine selliste tööriistade loomiseks nagu GPT-4 ja o3. Nüüd, kus intelligentne automatiseerimine integreerub sujuvalt tööstusmaastikesse, seisame uue ajastu lävel – ajastu, kus automatiseerimisseadmed arenevad staatilistest tööriistadest kognitiivseteks partneriteks,“ kirjutas OpenAI tegevjuht Sam Altman 11. juuni essees.
Altmani sõnul on inimkond sisenenud „singulaarsuse“ algstaadiumisse – punkti, kus tehisintellekt ületab inimese intellekti. See pole lihtsalt tehnoloogiline verstapost; see on pöördepunkt, kus intelligentne automatiseerimine ja tööstusautomaatika kohtuvad, muutes seda, kuidas me disainime, toodame ja uuendame. „Oleme ületanud sündmuste horisondi,“ rõhutas ta. „Digitaalse superintelligentsuse tõus on alanud ja üllataval kombel on see paremini kontrollitud, kui ulme ennustas.“
Singulaarsus: õrn revolutsioon, mille juured peituvad automatiseerimises
Altmani vaatenurk seab kahtluse alla singulaarsuse dramaatilise „järsu nihke“ narratiivi. Selle asemel näeb ta ette „õrna singulaarsust“ – järkjärgulist integratsiooni, kus tehisintellekt inimvõimeid pigem täiustab kui asendab. „Me elame juba uskumatu digitaalse intelligentsuse keskel,“ märgib ta. „Pärast esialgset šokki kohaneb enamik kiiresti: imetlusest tehisintellekti üle, mis kirjutab lõigu, ootamiseni, et see kirjutaks romaani; aukartusest tehisintellekti ees, mis paneb meditsiinilise diagnoosi, nõudmiseni, et see töötaks välja ravimeid.“
See üleminek peegeldub tööstusmaastikul. Võtame näiteks automatiseerimisseadmed: need, mis kunagi olid jäigad, eelprogrammeeritud masinad, on nüüd muutumas intelligentseteks sõlmedeks ühendatud võrkudes. Tehisintellektil põhinevate süsteemidega varustatud tehased saavad tootmisliine reaalajas optimeerida, kusjuures robotkäed "õppivad" üksteiselt, et täpsustada täppiskeevitus- või montaažitöid – käegakatsutav näide sellest, kuidas intelligentne automatiseerimine kujundab ümber tööstusautomaatikat.
Tehisintellekti laialdane mõju: koodist tehasteni
Andmed rõhutavad tehisintellekti kiiret kasutuselevõttu: 2025. aasta maiks oli ChatGPT-l 800 miljonit iganädalast aktiivset kasutajat, mille rakendused ulatusid sisu loomisest keeruka kodeerimiseni. Kuid Altman osutab sügavamale nihkele: „2025. aastal tekkisid „agendid”, mis suudavad täita tõeliselt kognitiivseid ülesandeid; arvutikoodi kirjutamise viis ei ole kunagi endine.“ See laieneb ka tootmisele, kus tööstusautomaatika süsteemid kasutavad nüüd tehisintellekti seadmete hoolduse ennustamiseks, seisakuaja vähendamiseks ja tõhususe optimeerimiseks.
„Füüsiline tehisintellekt on tuleviku elekter,“ väidab Altman, tõmmates paralleeli sellega, kuidas elekter sajand tagasi tööstusharusid muutis. „See annab energiat igale masinale planeedil,“ sealhulgas automatiseerimisseadmetele tehastes, ladudes ja mujal. Neuraverse'i projekt – kus robotid jagavad oskusi kollektiivses intelligentsuses – on selle näide, näidates, kuidas tööstusautomaatika võib areneda isetäiustuvaks ökosüsteemiks.
Singulaarsuse navigeerimine: riskid ja vastutus
Altman möönab panuseid: „Sadade miljonite kasutajate mastaabis võivad isegi väikesed tehisintellekti eelarvamused kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.“ Ta pakub välja kaitsemeetmed:
- Tehisintellekti süsteemide ühtlustamine inimeste pikaajaliste eesmärkide, mitte ainult lühiajaliste vajadustega.
- Tsentraliseeritud kontrolli vältimine ühegi üksiku üksuse poolt.
- Eetilise tehisintellekti arendamise üleilmsete arutelude käivitamine.
Tööstussektorite jaoks tähendab see seda, et kui intelligentne automatiseerimine integreerub tööstusautomaatikaga, siis tuleb automatiseerimisseadmetesse ja -süsteemidesse sisse ehitada kaitsemeetmed. „Peame tasakaalustama innovatsiooni ja vastutuse,“ rõhutab ta, „eriti kuna tehisintellektil põhinevad tööriistad on tööstusharude selgrooks.“
Tulevik: kui automatiseerimine defineerib normaalsuse
Tulevikku vaadates ennustab Altman, et 2026. aastal hakkavad tehisintellekti süsteemid avastama uusi teaduslikke teadmisi, ja 2027. aastal robotite koidikul reaalse maailma ülesannetega hakkama saamist. 2030. aastaks on „intelligentsus ise kõikjalolev“, kusjuures tehisintellektil põhinevad lahendused on integreeritud kõigesse alates tervishoiust kuni tootmiseni.
Selles tulevikus hägustub piir intelligentse ja tööstusautomaatika vahel. Tehase automatiseerimisseadmed ei täida mitte ainult tellimusi, vaid ennustavad ka tarneahela katkestusi, optimeerivad energiatarbimist ja isegi pakuvad välja disaini täiustusi – kõik see tehisintellekti abil. „Imed muutuvad rutiiniks,“ märgib Altman, „ja seejärel baasnõueteks. See, mis täna tundub revolutsiooniline, on homme standard.“
Kokkuvõte: intelligentne automatiseerimine kui singulaarsuse katalüsaator
Nagu Altman rõhutab, pole singulaarsus kauge teoreetiline sündmus; see ilmneb selles, kuidas intelligentne automatiseerimine muudab tööstusmaastikke. Kui tehaste automatiseerimisseadmed õpivad tehisintellekti algoritmidest, kui tööstusautomaatikasüsteemid ennustavad hooldusvajadusi enne rikete tekkimist, näeme singulaarsuse käegakatsutavat mõju.
„Uute imede kiirus hämmastab,“ ennustab Altman, nähes ette läbimurdeid suure energiaga füüsikast aju ja arvuti liidesteni. Kuid kõige sügavam nihe võib olla selles, kuidas me progressi tajume: see, mis täna tundub ulmena – tehisintellektil põhinevad automatiseerimisseadmed, mis revolutsiooniliselt tööstusharusid muudavad –, saab peagi baasjooneks.
Selles uues ajastus ei muutu automatiseerimisseadmed pelgalt tööriistadeks, vaid inimintellekti laiendusteks, mis viivad meid tuleviku poole, kus „singulaarsus“ pole niivõrd aukartusehetk ja pigem intelligentsete süsteemide igapäevane reaalsus, mis täiustab elu kõiki tahkusid. Nagu Altman soovitab, ei ole me mitte ainult selle muutuse tunnistajad – me oleme arhitektid, kes kujundavad seda, kuidas intelligentne automatiseerimine määratleb inimkonna progressi järgmise peatüki. Küsimus ei ole selles, kas singulaarsus toimub, vaid selles, kui targalt me integreerime intelligentse ja tööstusliku automatiseerimise, et selle suunda kujundada.
